Kuidas nuge teritada ja hooldada

Nugade hooldamine

Iga nuga vajab regulaarset hooldamist, et püsida töökindel ja vastupidav. Nuga on iga kokkaja käepikendus, seega hooldatud nuga aitab saavutada parimaid tulemusi köögis.

Peale igat kasutuskorda tuleb nuga pesta käsitsi sooja veega. Kasuta selleks pehmet käsna või lappi – karedad käsnad võivad kahjustada noatera pinda. Vältige nõudepesumasinas pesemist, isegi kui tootja seda lubab, kuna pesemise ajal võivad noad kokku puutuda teiste metallist esemetega, mis võivad kahjustada tera. Samuti on oluline eemaldada toidujäägid enne nende kuivamist, sest toidus leiduvad happed võivad noa pinda rikkuda.

Kui noale tekivad roosteplekid, saab need eemaldada terasepuhastusvahendiga. Pärast puhastamist pese ja kuivata nuga hoolikalt. Kuivatamise järel kanna noaterale õhuke kiht toiduõli – see aitab ära hoida roostetamist.

Noatera teravuse säilitamiseks kasuta lõikamisel pehmest materjalist aluspinda, nagu puit või plastik. Väldi noa kasutamist kontide, külmunud toidu või muude kõvade materjalide lõikamiseks, kuna see võib tera kahjustada. Hakitud toiduainete eemaldamiseks lõikelaualt kasuta noa selga, mitte tera, et vältida tera nüristamist ja vähendada vigastuste ohtu.

Nugade hoiustamine

Nuga muutub kiiresti nüriks, kui seda hoitakse lahtiselt sahtlis, kus see puutub kokku teiste metallist köögitarvikutega. Lisaks on selline hoidmisviis ohtlik.

Parim viis nugade hoiustamiseks on noahoidikus, spetsiaalses sahtlihoidjas, seinale kinnitatud noamagnetil või kasutades spetsiaalseid terakaitsmeid. Nugade transportimiseks eelista alati terakaitsega noakotte või -kohvreid, et vältida nii tera kahjustumist kui ka võimalikke vigastusi.

Noa teritamine

Teravat ja hästi hooldatud nuga on alati ohutum kasutada kui nüri nuga. Tavalises koduköögis ei ole peale igat kasutamist teritamine väga vajalik, kuid regulaarne hooldus tagab nõuetekohase funktsionaalsuse. Kas teritada nõu kindlate ajavahemike järel või ainult vajadusel, sõltub kasutaja eelistustest ja noa kasutussagedusest. Kui nuga on kaotanud oma lõikeomadused, on aeg välja otsida teritusvahendid ja taastada noa teravus.

Kuigi noateritamine ei ole keeruline, pakutakse tänapäeval koduseks kasutamiseks mitmeid erinevaid teritusvahendeid, nagu terituskivid, terituspulgad, elektrilised teritajad ja muud abivahendid. Poodides saadaval olevad manuaalsed teritajad on sageli seadistatud kindlale teritusnurgale, mida ei saa muuta. Siiski tasub aeg-ajalt käia professionaalse noateritaja juures, kes hindab noa tera seisukorda ja taastab noale õige teritusnurga.

Teritamisel on oluline järgida tootja soovitusi, kui need on saadaval. Tootjad disainivad oma noad konkreetset kasutusotstarvet silmas pidades ja määravad kindlaks optimaalse teritusnurga, mis tagab parima jõudluse ja pikaealisuse. Järgides tootja juhiseid ja arvestades nii noa kasutusotstarvet kui ka materjali, saavad kasutajad maksimeerida oma noa funktsionaalsust ja vastupidavust.

Enne teritamist tuleks nuga kindlasti puhastada toidujäätmetest, rasvast ja muust mustusest, kuna mustus võib teritusvahendeid rikkuda. Sõltumata valitud teritamismeetodist tuleks nuga pärast teritamist loputada sooja vee all ja hoolikalt kuivatada, et tagada selle edasine vastupidavus ja ohutus.

Mis on noa teritusnurk ehk noatera nurk

Noa teritusnurk viitab noa tera ja teritustöörista vahelisele kokkupuute nurgale teritusprotsessi ajal. Teritusnurk määrab suuresti tera serva teravuse ja vastupidavuse.

Enamik nuge on noatera suunas mõlemalt poolt teatud nurga all kaldus, kuid osa kokkamisnuge on ka ainult ühepoolse nurga all teritatud. Kui räägitakse 15-kraadisest teritusnurgast, peetakse silmas seda, et noatera teritatakse kummaltki poolt 15-kraadise nurga all, et saavutada noatera 30-kraadine teritusnurk.

Nuge võib teritada igasuguse nurga all, alates 7 kuni 30 kraadini. Mida väiksem on teritusnurk, seda teravam on noa tera, kuid seda kergem on seda kahjustada. Vastavalt noa otstarbele (kokkamis-, fileerimis-, jahinuga) tuleb saavutada kompromiss noa teritusnurga ja tera kestvuse vahel. Väiksem nurk loob tavaliselt teravama serva, suurem nurk aga vastupidavama. Teritusnurga valik peaks vastama noa kasutusotstarbele, kuna see mõjutab otseselt tera tõhusust ja pikaealisust.

Alla 10-kraadine teritusnurk:

Nii väikseid teritusnurki üldjuhul kokkamisnugadel ei kasutata. 7- kuni 9-kraadine nurk on žiletiteral, 8- kuni 10-kraadine nurk on habemenugadel. Sellised teritusnurgad on äärmiselt teravad, kuid ka väga õrnad.

12- kuni 17-kraadine teritusnurk:

See nurk on mõeldud täppislõikamiseks, mida kasutatakse õrnade kokkamistööde jaoks. Enamik Jaapani-, sushi-, fileerimis- ja koorimisnoad on 15-kraadised, mis võimaldab pehmete või õrnade materjalide peenemaid lõikeid. Selline terav serv võimaldab sujuvat ja vaevatut viilutamist, kuid vajab sagedasemat hooldust, et teravust säilitada.

17- kuni 22-kraadine teritusnurk:

See nurk tasakaalustab täpsuse ja vastupidavuse. Sobib koka-, väiksematele kööginugadele, kondistamisnugadele ja olenevalt terase materjalist ka jahinugadele. Kondistamisnugadele sobib 18- kuni 20-kraadine teritusnurk ning jahinugadele, mis on valmistatud pulberterasest või muust tugevast terasest (60 HRC või rohkem).

22- kuni 25-kraadine teritusnurk:

Need vastupidavad teritusnurgad sobivad jõulisteks ülesanneteks, pakkudes head servade hoidmist jahil, välitingimustes ja üldiseks kasutamiseks. Sobivad jahinugadele, mille teras on 52 kuni 59 HRC, samuti tasku- ja ellujäämisnugadele.

Terase kõvadus kui kontseptsioon

Kui terase HRC kõvaduse väärtus on alla 54, on tera suhteliselt pehme. See nürineb suhteliselt kiiresti, kuid tera on lihtsam uuesti teritada. Juhul kui HRC väärtused on üle 57 siis tähendab see kõrget kõvadust ja suhteliselt kõrget servade püsivust. Puuduseks on aga see, et tera kõvaduse kasvades muutub selle uuesti teritamise raskemaks. Nugade valmistamiseks kasutatakse maksimaalselt 65 HRC kõvadusega terast, üle 65 HRC kõvadusega teras muutub liiga hapraks ja käsitlemisel võib murduda .

Rockwelli kõvaduse test

Rockwelli kõvaduse test on üks levinumaid  meetodeid terase kõvaduse määramisel, mis põhineb materjali taandumiskindlusel. Rockwelli test mõõdab otsaku sisselõike sissetungimissügavust suure koormuse all võrreldes eelkoormusega. Tulemuseks on mõõtmeteta arv, mida tähistatakse kui HRC’d.

Tagasiside

Küsimuste või probleemide korral võtke meiega ühendust läbi konktaktivormi.